Lapse hääl

Projekti “Lapse hääl” eesmärgiks on edendada teadlikkust lapse õigustest ja lapse õiguste olukorrast eesmärgiga kasutada neid teadmisi laste ja noorte kaasamisel. Projekti kestvuseks on 24 kuud ning see keskendub geograafiliselt Ida-Virumaa piirkonnale, kaasates kuute kooli: eesti õppekeelega koolidest kaasatakse Jõhvi Gümnaasiumi, Iisaku Gümnaasiumi ja Avinurme Gümnaasiumi ning vene õppekeelega koolidest Kiviõli Vene kooli, Narva Paju kooli ning Sillamäe Kannuka kooli. Projekti raames kaasatakse noori monitoorima oma õigusi, ehk siis kuivõrd on tagatud nende õigused. Kaasatavad noored on vanuses 12-16 ning nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad. Lisaks sellele valmib projekti jooksul lapse õiguste õppemoodul, mida hakatakse õpetama partnerülikoolides sotsiaaltöö, õigus, kasvatusteaduskond, riigiteaduste tudengitele. Samuti koostatakse lapse õiguste metoodilist materjali koondav KOHVER, mis on kättesaadav kõikidele huvilistele projekti koduleheküljelt. Viimaseks, ent üldse mitte vähemtähtsamaks tulemuseks on sisendi saamine Lapse Õiguste Komitee alternatiivraportiks, mida Eesti riik peab esitama iga viie aasta tagant. Alternatiivraport annab ülevaate sellest, missugune on lapse õiguste olukord Ida-Virumaal.

 

Projekti üldeesmärk: edendada teadlikkust lapse õigustest ja lapse õiguste olukorrast, et sidusteadmisi ühiskonnas lapsi, noori ja täiskasvanuid kaasavalt, mõtestatult ning ühendavalt lapse parimates huvides tulemuslikult kasutada.

Alaeesmärgid:

–       luua aktiivsed osalemisvõimalused lastele sh. erinevate riskirühmade lastele, tõhustades laste teadmisi õiguste monitoorimiseks väljatöötatud metoodika kaudu, et paraneks laste enesehinnang ja julgus ning aktiivsus oma õiguste teostamisel, ja teadmiste levitamisel;

–       koguda süsteemselt lapse õigusi puudutavat informatsiooni otse lapsi kaasates;

–       suurendada üliõpilaskonna teadlikkust lapse õigustest läbi aktiivõppemooduli ja toetada aktiivset tegutsemist kaasava praktika ja lähenemisviiside kaudu, kaasates erinevaid kõrgkoole;

–       arendada koostööd erinevate vabaühenduste vahel, kes tegelevad inimõiguste ja lapse õiguste valdkonnas nii eestkosteorganisatsioonidena kui ka rohujuure tasandil;

–       saavutada lapse hääle suurem kõlapind erinevatel tasanditel kasutades aktiivseks teavitustööks sihgruppidele omaseid kanaleid;

–       tagada süsteemse lapse õigusi koondava info kättesaadavus venekeelsele elanikkonnale (eriti Ida-Virumaal).

 

Projekti kaudu on lapsed ja noored teadlikumad oma õigustest ning oskavad oma tänu lisandunud enesekindlusele oma ja teiste laste õiguste eest seista. Valminud on lapse õiguste alane monitooring, mis annab väga hea ja informatiivse ülevaate laste ja noorte probleemidest, süsteemi kitsaskohtadest. Monitooringu raport on sisend nii kõrgkoolide õppemoodulisse, Lapse Õiguste Komiteele esitavasse LÕK´i alternatiivsesse mtü-de raportisse, kui ka MTÜ Lastekaitse Liit edaspidistesse projektidesse. Alljärgnevalt on toodud oodatav mõju:

Sihtrühmale:

–     lastel (otseselt 48 14-16 aastast last Ida-Virumaalt) on teadmised ja võimekus otsustusprotsessides osaleda ja neid kaasatakse teadlikult arvamuste, seisukohtade kujundamisesse peres, koolis, kohalikul tasandil sh. maakonnas; laste aktiivsus väljendub jätkualgatuste ja uute ideede, projektide kaudu. Näiteks jätkutegevust toetavad projektid kohalikul tasandil kooli ja KOV toel seotuna maakonna, õpilasorganisatsioonide, noorteühendustega;

–     täiskasvanud (Ida-Virumaa KOV´ide ja koolide esindajad, kaasatud lapsevanemad) kasutavad saadud teadmisi praktikas, ning levitavad lapse õiguste alast infot kogukonna tasandil laiemalt ja süstematiseeritumalt;

–     üliõpilased (sotsiaaltöö, õigus, kasvatusteaduskond, riigiteadused) kasutavad aktiivselt omandatud teadmisi ja saadud kogemust perspektiivis erialaselt kokkupuutuvalt ning töös lastega.

Lõppkasusaajatele:

–     Lapse õigused on ühiskonnas (sh lastele) enam teada osalusvõimaluse loomise, sotsiaalmeedia, aktiivse kommunikatsioonitöö (sh venekeelne) ja raportite kaudu, mis parandab ühiskonnas tervikuna laste (sh Ida-Virumaa) kui haavatava sihtgrupi huve ja positsiooni;

–     Süsteemse lapse õigusi puudutava info kättesaadavuse tagamine venekeelsele elanikkonnale tagab ühiskonnas võrdse kohtlemise, mis on demokraatia aluseks;

–     Paraneb sisukoostöö avaliku sektori ja vabaühendustega nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel (sh Norra partneriga) tasandil, mis võimaldab efektiivsemalt lapse ja üldse inimõiguste olukorda hinnata, kitsaskohti tõstatada, tähelepanu juhtida ja lahendamisele kaasa aidata;

–     Kõrgkoolid omavad lapse õigustele suunatud õppemoodulit, mille rakendamisel tõuseb tudengkonna teadlikkus lapse õigustest, ning demokraatilikest väärtustest tervikuna;

Suureneb MTÜ Lastekaitse Liit võimekus ja kogemus lapse õiguste edendamisel, mis on seotud lapse õiguste põhimõtete tutvustamise ja levitamisega, saadud kogemus ja praktika on aluseks jätkutööks teistes maakondades, KOV´ides üle Eesti.