Laps ja noor

Projekt “Lapse hääl!” keskmes on lapsed ja noored Ida-Virumaalt. Projekti raames õpivad lapsed, mis on lapse õigused kui ka kohustused, mida tähendab laste ja noorte kaasamine ja osalemine ning kuidas seda oma kodukohas edendada. Nii on projekti peamisteks märksõnadeks osalusõigus, mitteformaalne õpe ja osaluse erinevad vormid.

Arenenud demokraatia üheks omaduseks on kõikide gruppide kaasamine ja nende vajadustega arvestamine, sealhulgas ka laste ja noorte kaasamine. Kui täiskasvanutel on võimalik ühiskonnas toimuvale kaasa rääkida läbi valimiste, siis lastel ja noortel see võimalus puudub. Siiski ei tohiks ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks olemine olla seotud vanusega. Seepärast on laste osalusõigus välja toodud ka ÜRO Lapse õiguste konventsioonis.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel nr 12 sätestab:

1. Osalisriigid tagavad lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimuste, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

2. Selleks antakse lapsele võimalus avaldada arvamust, eriti igas teda puudutavas kohtu- ja administratiivmenetluses, vahetult või esindaja või vastava organi vahendusel siseriiklikele protsessinormidele vastavalt.

Noorte osalus (participation) tähendab noorte õigust, võimalust ja soovi ühiskonnaelu mõjutada.

Noorte kaasamisega (inclusion) tehakse teoks nende õigus, luuakse neile võimalus ja mõjutatakse nende soovi osaleda ühiskonnaelu mõjutamises.

Miks on laste kaasamine oluline?

Lapse tasandil:
Lapsed on aktiivsemad ja teadlikumad ühiskonna liikmed, lapsed on teadlikumad oma õigusest osaleda, lastel on suurenenud võimalused oma õiguste ja ideede realiseerimiseks

Ühiskonna tasandil:
Last väärtustatakse ja arvestatakse võrdväärse ühiskonnaliikmena enam, täiskasvanud on teadlikumad laste osaluse vajalikkusest ja kaasamise võimalustest ning viisidest, laste osakaal ühiskonnas toimuvate protsesside mõjutamisel on suurenenud, ning ühiskond on senisest lapsesõbralikum ja toetab lapse igakülgset arengut.

Noorte sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse osaluse mõiste on laiem – selle all mõeldakse noorte täisväärtuslikku kaasalöömist hariduses, tööturul, elus üldse. Selle vastandiks on sotsiaalne tõrjutus (social exclusion).

 HART´i kaasamise redel

8. Noorte algatatud ja täiskasvanutega jagatud otsused

7. Noorte algatatud ja juhitud otsused

6. Täiskasvanute algatatud ja noortega jagatud otsused

5. Noortega konsulteerimine ja tagasiside

4. Noortele kindla rolli andmine

3. Võltsosalus (i.k. tokenism)

2. Noored on dekoratsioon

1. Noortega manipuleeritakse

Hart, R. Children’s participation: from Tokenism to Citizenship. UNICEF Innocenti Research Centre 1992.Märkus. Hart töötas oma osalusredeli teooria välja toetudes järgmisele allikale:Arnstein, Sherry R. A Ladder of Citizen Participation.Journal of the American Institute of Planning , Vol. 35, No. 4, July 1969, pp. 216-224

Miks on laste ja noorte kaasamine kasulik?

1) Otsustajatele ja kohalikule kogukonnale:

·         info noorte olukorrast

·         tänu infole efektiivsem toimimine, uuenduslikud teenused

·         kõrgem usaldatavus noorte silmis

·         rohkem innovaatilisi ideid

·         elavam demokraatia

·         noorte parem ettevalmistus edasiseks eluks ühiskonnas

2) Noortele endile:

·         õppimine

·         uute oskuste omandamine

·         enesest lugupidamise ja vastutustunde kasv

·         võimalus oma vajadused kuuldavaks teha, sel viisil muuta keskkonda endale sobivamaks paremad teenused

Wade, H. Lawton, A. Stevenson, M. Hear by Right: Setting Standards for the Active Involvement of Young People in Democracy. Local Government Agency (Suurbritannia) 2001

Laste ja noorte kaasamine ja osalemine põhineb suurest mitteformaalsel õppel.
Mis on mitteformaalne õpe? Väga hea ülevaate sellest annab Stardiplats.ee .

Stardiplats on välja toonud, et mitteformaalne õppimine on:
see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks looduses), mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve. Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised. Mitteformaalne õppimine – olles paindlik, õppijakeskne, sotsiaalne, vabatahtlik jne – soodustab maailmapildi ja väärtuste kujunemist ning aktiivseks kodanikuks kasvamist. Seepärast sobibki mitteformaalne õpe suurepäraselt laste ja noorte kaasamisse!